hennessy

Möödunud neljapäeval Tallinnas kuulsid paljud Stockmanni külastajad sellist haruldast fraasi: „Mina olen konjakimaja omanik Antoine Braastad, proovige minu konjakit!“ Edasi
 
 
  • Konjakit
     
  • Calvados´i
     
  • Portveini
     
  • Armagnac´i
     
  • Brandy´t

    Eelmised küsitlused

    Tridens
    Avallone
    Prike
    Braastad konjakid Tallinnas
    2008-10-14   

    Möödunud neljapäeval Tallinnas kuulsid paljud Stockmanni külastajad sellist haruldast fraasi: „Mina olen konjakimaja omanik Antoine Braastad, proovige minu konjakit!“

    Just nii lihtsalt ja samas ka originaalselt esitles Tiffoni konjakimaja pärija, omanik ja kommerts-direktor esimest korda Tallinnas BRAASTADi kaubamärki.

    Cognac BRAASTAD (Tiffon SA) on Cognaci piirkonna suurim pereäri, millele pani 1875. aastal aluse Mederick Tiffon ja mis sai oma praeguse nimetuse 1919. aastal tänu norralasele Sverre Braastadile, Medericki väimehele ja mantlipärijale.

    Antoine Braastad tõi endaga Tallinna kaasa konjakinäidised, mis demonstreerivad joogi evolutsiooni esimesest destilleerimisest (kangus 27 kraadi) kuni teise destilleerimiseni (71 kraadi) ning joogi edasist 50-aastast laagerdamist, mille kestel konjaki kangus alaneb loomulikult teel 41 kraadini.

    BRAASTADi konjakite laagerdamiseks kasutatakse kaht liiki tammepuitu, millest üks on pärit Limousinist, teine aga Tronçais’st. ammevaatides säilitamisel läheb aastas kaotsi 2–3% joogist, mis tähendab BRAASTADile 240.000 pudelit, kogu Cognaci piirkonnale aga 24.000.000 pudelit.

    Mitte ilmaasjata ei nimetata Cognaci inglite oruks. „Inglid on meie parimad tarbijad,“ naljatab Antoine. Konjaki laagerdamisel on oluline, et keldrid oleksid piisavalt niisked, sest nii aurustub piiritus aeglasemalt ja jook valmib ühtlasemalt.

    Degustatsiooni esireas olid välja pandud konjakid BRAASTAD VS, BRAASTAD VSOP ja BRAASTAD XO.




    Kõige noorem BRAASTAD VS, mille konjakipiirituste laagerdusaeg on 2–6 aastat, võib tunduda selgelt eristatava puumaitse tõttu veidi agressiivne, ent joogil on ka erksaid apelsinikoore ja kompvekivarjundeid.

    BRAASTAD VSOP (laagedus 6–10 aastat) on saanud kuldmedali konkursil The International Wine and Spirit Competition 2003. Jook on külluslikult täidlase maitse ja meeldiva järelmaitsega.

    BRAASTAD XO on loodud Grande ja Petite Champagne’i kolmekümnest erinevast konjakipiiritusest, mille keskmine laagerdusaeg on 15–40 aastat, ehkki eeskirjadest lähtuvalt piisab selle kategooria konjakile ka 6-aastasest laagerdusajast. Jook on selgelt eristatava apelsinikoore maitse ja pikaajalise järelmaitsega, mis annab hr Braastadi sõnul tunnistust konjakipiirituste õigest hoidmisest kogu nende laagerdamisaja jooksul.

    Eraldi kategoorias olid välja toodud Braastad XO Superior ja Braastad Chateau de Triac.

    Braastad XO Superior on keldrimeistri Richard Braastadi eriretsepti alusel valmistatud luksuslik konjak.

    Eriti keerulise segu saamiseks segas Richard omavahel neljast piirkonnast (Grande Champagne, Petite Champagne, Borderies, Fins Bois) pärit ülivanu konjakeid.

    Tulemuseks on äärmiselt rikkaliku ja tugeva maitsega, ent samas harmooniline ja tasakaalustatud konjak.








    Braastad Chateau de Triac pärineb ühe konkreetse mõisa, Braastadi suguvõsale kuuluva Chateau de Triaci viinamägedelt.

    Cognac Chateau de Triac Reserve de la Famille (40-aastane) on naturaalse 41,3-kraadise vaadikangusega, mis on saavutatud loomuliku valmimise käigus.

    Konjak võidab südameid oma külluslikkuse ning hurmavate vanilli- ja viinamarjanootidega.
    Tagasi
    Table 'www_cognac_ee.forum' doesn't exist